Kes ja millest rääkis?

Sessioon 1  

Mehe  süda

 

Juhatas: Margus Viigimaa

13.00                           Avasõnad 

13.05–13.10              Evelin Ilves

 Tervituskõne

13.15–13.35            Anu Kasmel

Eestimaa mehe tervis –

otsides lahendusi

13.35–13.55    Margus  Viigimaa

 Eesti mehe  süda

14.00–14.30         Peter  Nilsson 

EVA (early vascular ageing) sündroom meestel

 

Sessioon 2 

Mehe tervis

Juhatas: Margus Viigimaa

15.00–15.20           Janek  Mäggi

Miks  sponsori ja doonori roll  meest  ei rahulda?

15.20–15.40          Eero Merilind 

Mees  perearsti  vastuvõtul

15.40–16.00         Imre  Rammul

Välisfaktorite   mõju 

mehe  seksuaalsusele

16.00–16.20      Olev Poolamets

Mees  muutuvas  maailmas

 

Sessioon  3  interdistsiplinaarne  diskussioon

Modereeris:  Hannes  Võrno

16.30–17.30  

Kuidas  mees  saaks  olla  terve?

Diskuteerisid:       Anu Kasmel,

                      Margus  Viigimaa, 

                      Merike Martinson,

                              Janek Mäggi,

                             Eero Merilind.

Mehe  Tervise  konverentsi peaeesmärk on kutsuda  inimesi arutelule ning koos mõtlema, kuidas ja mida  oleks võimalik muuta, et  parandada  eesti  meeste tervist ning  pikendada

nende  eluiga

 

Ekspertpaneel

 - II tüüpi diabeet mehel  (sessioon toimub inglise keeles)

Tallinna II Südamekonverents “MEHE TERVIS” 7. november 2008

Täname kõiki konverentsist osavõtjaid, kõnelejaid, arvamuste avaldajaid ning sündmuse õnnestumisele kaasa aitajaid ja kajastajaid!

TERVISEMEEDIA GRUPP

TEGU ON MÕTETE ELU

Soolised erinevused eeldatavas keskmises elueas Eestis on drastilised - keskmine Eesti mees elab üle kümne aasta vähem kui keskmine Eesti naine. Aastal 2007 oli meeste keskmine eluiga 67 ja naistel 78 aastat. Teiste riikidega võrreldes on see vahe märkimisväärselt suur. Kui Soomes tõusis meeste keskmine eeldatav eluiga poole sajandiga (aastast 1955 kuni 2005) 12 aastat, siis Eestis vaid 2 aastat (Joonis 1).

Meeste tervis Eestis on erinevates sotsiaalsetes gruppides suuresti varieeruv. Kõrgharidusega meeste suremus on iseseisvuse aastatel oluliselt ja järsult langenud. Seevastu madala ja keskharidusega meeste suremus omab selget tõusutendentsi.  Kõrgema haridusega naistel on Eestis lootust elada isegi 19 aastat kauem kui madala haridusega meestel.

Kõik kirjeldatu on vaid jäämäe veepealne osa. Kriis teatud sotsiaalsetes gruppides meeste tervises tuleneb suuresti neist sotsiaalpoliitilistest ja –majanduslikest põhjustest, mis korduvate  muutuste aegadel on Eestimaa meest mõjutanud.  Madalama haridustasemega mehed aktsepteerivad rollide muutusi aeglasemalt ning muutustega kohanemine toimub visamalt. Strukturaalsed riskitegurid (näiteks majanduslike võimaluste puudumine, vaesus, sotsiaalne isolatsioon jmt) mängivad suurt rolli meeste igapäevase eluviisi ja terviskäitumise kujundamisel.

Eestimaa meeste tervis – otsides lahendusi

Anu Kasmel, Tervishoiu Instituut, Tartu Ülikool

13.01.2009